Püha Frantsiskuse ja hundi legend

Legend räägib, et kord hakanud Gubbio linnakeses levima kuuldused, et ümbruskonna metsades elab hunt, kes inimesi murrab. Mõned uskusid koguni, et see polnud hunt vaid verejanuline teeröövel või naabruskonna sõjamees. Gubbiolased otsustasid, et elukas, olgu ta hunt või inimene, tuleb iga hinna eest ära tappa, enne kui tema nemad hävitada jõuab.

Munk Francesco ei kiitnud seda mõtet aga heaks. Ta olevat öelnud, et kui keegi meist teistsugune, tuleb kaugelt metsasügavusest, ja kui teda siis kartma hakatakse, sest ta võib lõhki kiskuda kõik, keda kohtab, siis on probleemile vaid üks lahendus – rääkida ja ära kuulata, mis teisel öelda on. Nii läinud Francesco üksi metsa ja seal hundiga kokku saanud ning temaga kõnelenud. Metsakutsu olevat aga kuulanud ja viimaks ka ise rääkima hakanud. Nii olevat hundist munk Francesco ustav sõber saanud.

Kes tänapäeval, 800 aastat pärast Püha Francesco surma, Umbria maakonda, Gubbiosse satub, sellele hakkab linnasüdames silma suur pronksskulptuur, mis kujutab Püha Francescot ja hunti. Ja kui kohalikelt küsida, kas nad tõesti seda vana hundilugu usuvad, siis vastavad nad – sellel kas see lugu tõsi on, polegi tähtsust, sest kui see tõepoolest oleks nii juhtunud, oleks Francesco just nii toiminud, sest ta esindas nende inimeste põlvkonda, kes teadsid, mida tähendab sõda, ning kes mingi hinna eest sõjakoledusi uuesti kogeda ei soovinud, olgu siis vaenlaseks kasvõi vaid hunt.

http://www.kompass.ee/?id=0000002395&print=1

Inglise keeles:
http://www.americancatholic.org/Features/Francis/stories.asp

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s